Scan barcode
A review by liisp_cvr2cvr
Linnade põletamine by Kai Aareleid
dark
emotional
reflective
sad
fast-paced
- Plot- or character-driven? A mix
- Strong character development? Yes
- Loveable characters? It's complicated
- Flaws of characters a main focus? Yes
5.0
Väikese hilinemisega otsustasin #EestiRaamat500 tähestikumängu lugemise väljakutsest osa võtta. Käisin Lelle Raamatukogus ja tulin A tähe raamatuga koju... Selleks osutus "Linnade põletamine", autor Kai Aareleid.
***
Täitsa lõpp. Sai teine ühe istumisega loetud... Kuidas raamat oli? See on väga lühidalt öeldes ühe pere lugu, mis saab alguse 40.aastatel ja tasapisi hargneb peretütre Tiina vaatenurgast avastuste, sirgumise ja asjaoludega leppimise saatel tänapäevani välja.
Võib tunduda võimatuna, et saab ühe raamatu vältel nii mitu erinevat elu elatud ja nähtud, aga Aarelaid just seda on suutnud teha. Tiina elu, tema isa elu, tema ema elu ja natukene ka Vovat.
Aga läbiv teema siiski üksindus ja hingevalu ja igatsus. Kui Tiina vanemad püüdlesid millegi parema poole enda hinge jaoks, kumbki omas suunas justkui, siis Tiina püüdles hinges oma vanemate poole.
Kõik oli Tiinal justkui olemas, kuid samas ei olnud seda kõige tähtsamat. Selles suhtes keeruline lugemine, hingel oli kohe raske, aga samas läbinisti realistlik ja selline "Nojah, elu on selline." Lõpuks võiks öelda, et just isa oli Tiina jaoks see keskpunkt, keda Tiina üritas kokku panna nagu puslet.
Oeh. Igatahes, soovitan seda raamatut kindlasti, aga võtke taskurätikud ligi, hinge kriibib kohati sügavalt, et suure tõenäosusega kisub siiski mitmes kohas silma märjaks.
"...uut elu ei ole olemas. On ainult see üks kõigi valikute ja eksitustega elu. Kõigi unistuste ja pettumustega, üks elu."
***
Täitsa lõpp. Sai teine ühe istumisega loetud... Kuidas raamat oli? See on väga lühidalt öeldes ühe pere lugu, mis saab alguse 40.aastatel ja tasapisi hargneb peretütre Tiina vaatenurgast avastuste, sirgumise ja asjaoludega leppimise saatel tänapäevani välja.
Võib tunduda võimatuna, et saab ühe raamatu vältel nii mitu erinevat elu elatud ja nähtud, aga Aarelaid just seda on suutnud teha. Tiina elu, tema isa elu, tema ema elu ja natukene ka Vovat.
Aga läbiv teema siiski üksindus ja hingevalu ja igatsus. Kui Tiina vanemad püüdlesid millegi parema poole enda hinge jaoks, kumbki omas suunas justkui, siis Tiina püüdles hinges oma vanemate poole.
Kõik oli Tiinal justkui olemas, kuid samas ei olnud seda kõige tähtsamat. Selles suhtes keeruline lugemine, hingel oli kohe raske, aga samas läbinisti realistlik ja selline "Nojah, elu on selline." Lõpuks võiks öelda, et just isa oli Tiina jaoks see keskpunkt, keda Tiina üritas kokku panna nagu puslet.
Oeh. Igatahes, soovitan seda raamatut kindlasti, aga võtke taskurätikud ligi, hinge kriibib kohati sügavalt, et suure tõenäosusega kisub siiski mitmes kohas silma märjaks.
"...uut elu ei ole olemas. On ainult see üks kõigi valikute ja eksitustega elu. Kõigi unistuste ja pettumustega, üks elu."